Blacklands

Kaheteistaastane Steven Lamb kaevab Exmoori nõmmel auke. Ta loodab sealt laipa leida.

Steven kaevab iga päev: pärast kooli ja nädalavahetuseti, kui tema klassikaaslased omavahel jalgpallikleepse vahetavad. Ta soovib, et ta onu hing saaks lõpuks rahu. Selle onu hing, keda ta ei tundnud, kes jäi üheteistkümneaastasena teadmata kadunuks ning kellest arvatakse, et ta sattus kurikuulsa sarimõrvari Arnold Avery küüsi.

Üksnes Steveni memm ei suuda uskuda, et ta poeg on surnud. Tema ootab teda endiselt koju ning seisab vankumatult eesakna all valvel, sellal kui pere ta ümber koost laguneb.

Steven on võtnud nõuks aina mureneva pere taas kokku viia, enne kui on hilja. Ja kui selleks on vaja vanaemale tema mõrvatud poja luid näidata, siis seda ta ka teeb.

Nõnda teeb poiss järgmise loogilise sammu ning saadab Arnold Averyle vanglasse hoolikalt koostatud kirja. Seepeale algab meeleheitel lapse ja tülpinud sarimõrvari vahel ohtlik kassi ja hiire mäng.

Mäng, millel on jubedamad tagajärjed, kui Steven eales oleks osanud ette kujutada.

Belinda Bauer (1962) on Briti kirimikirjanik. Ta lapsepõlv möödus Inglismaal ja Lõuna-Aafrikas, hiljem kolis ta Walesi, kus töötas Cardiffis kohtureporterina; selle käigus omandatud teadmised leiavad nüüd kasutust tema krimilugudes.

Baueri debüütromaan „Blacklands“ võitis Briti Krimikirjanike ühingu Kuldse Pistoda kui 2010. aasta parim krimiromaan.

2014. aastal ilmunud krimiromaan „Rubbernecker“ võitis Theakston’s Old Peculier Crime Novel of the Year auhinna.

Bauer on endine ajakirjanik ja stsenarist; tema stsenaarium filmile „The Locker Room“ võitis BAFTA Carl Foremani eriauhinna.

2018. aasta juulis jõudis Belinda Baueri romaan „Snap“ selle aasta Man Bookeri auhinna nominentide nimekirja.

Baueri raamatuid on tõlgitud 25 keelde. „Blacklands“ on esimene, mis ilmub eesti keeles.

Jaan Martinson soovitab: “Lugedes Belinda Baueri „Blacklandsi”, hakkasid esimestest lehekülgedest jooksma paralleelid krimikirjanduse Dostojevski ehk Ruth Rendelli loominguga. Ei, Bauer pole Rendell – veel – kuid ka tema tungib eelkõige kurjategijate hinge, mitte ei loo primitiivset krimkat a la laip-detektiiv-mõrvar.

Kes võiks võita mentaalse, kirjavahetusel põhineva duelli, kas 12-aastane poisike või kurikuulus sarimõrvar, lapsetapja, kes istub juba aastaid trellide taga?

Steven Lamb kaevab Exmoori nõmmel auke, lootes leida laipa, et ta vanaema, kelle poeg teadmata kadunuks jäi, lõpuks rahu leiaks. Arvatakse, et kadunud poiss oli kurikuulsa sarimõrvari Arnold Avery järjekordne ohver. Aga memm ei usu seda, vaid ootab poega endiselt koju, seistes vankumatult eesakna all valvel.

Stevenil ei jää üle muud, kui saata Averyle vanglasse hoolikalt koostatud kiri. Seepeale algab meeleheitel lapse ja tülpinud sarimõrvari vahel ohtlik kassi ja hiire mäng. Mäng, millel on jubedamad tagajärjed, kui Steven eales oleks osanud ette kujutada. Mida mõtleb vanglas istuv pedofiil? Et pääseb vabaks ja hakkab heaks inimeseks? Arvake veel.”