Addie LaRue nähtamatu elu

"Ära
kunagi palveta jumalate poole, kes vastavad pärast pimeduse saabumist.”

Prantsusmaa,
1714: ühel meeleheitehetkel sõlmib noor naine, kel nimeks Adeline, saatusliku
kokkuleppe ohtliku võõraga.
Mõistnud oma
faustiliku tehingu piiranguid – elada igavesti, ilma et keegi, kellega ta kokku
puutub, teda mäletaks –, otsustab Addie põgeneda väikesest kodukülast, sest
kõik, mida ta kunagi kalliks pidas, on temalt röövitud.
Kuid on veel
asju, millest unistada, ja elu, mida elada, ning Addie võtab nõuks leida laias
ja kutsuvas maailmas põnevust ja rahulolu – isegi kui ta on määratud olema igavesti
üksi.
Või mitte päris
üksi, sest igal aastal tema sünnipäeval külastab teda kütkestav Luc, et uurida,
kas Addie on valmis oma hingest loobuma. Nende süngelt põnev mäng kulgeb läbi
ajastute ning Addie on tunnistajaks arvukatele ajaloosündmustele, kui reisib
üle ookeanide, lootuses oma elu jälle enese kätesse saada.
Kulub kolmsada
aastat, enne kui ta satub juhtumisi ühte varjatud raamatupoodi ja avastab
kellegi, kes mäletab tema nime – ja ootamatult muutub kõik taas.

Sarnaselt Audrey Niffeneggeri "Ajaränduri
naisele” ja Kate Atkinsoni romaanile "Elu elu järel” on New York Timesi menuautori V.
E. Schwabi "Addie LaRue nähtamatu elu” kindlat žanri trotsiv
meistriteos.