Üheksa kuu jooksul oli üksteist inimest Atlandi ookeani ületada üritades hukka saanud. Just siis, kui kõik näis täiesti mokas olevat, lendas läänest kohale kiitsakas noormees hüüdnimega Slim ja andis teada oma soovist üksipäini üle ookeani lennata. Noormehe nimi oli Charles Lindbergh. Algamas oli täiesti erakordne suvi.

Kõigest sellest ja paljust muust, mida ameeriklased korda saatsid ja mis tegi 20. sajandist tõelise Ameerika sajandi, on Bill Bryson kirjutanud oma ajalooraamatus „Üks suvi. Ameerika 1927”.

Varem on temalt eesti keeles ilmunud „Kõiksuse lühiajalugu” (2006), „Ei siin ega seal. Reisid Euroopas” (2011) ja „Ringkäik kodumajas. Eraelu lühilugu” (2011).

Katrin Pauts soovitab: "Bill Bryson on hea tuju kirjanik, kes suudab oma ladusa sule ja pöörase huumoriga teha ajaloo põnevamaks kui õhtune seebiooper."

Andrus Kivirähk soovitab: “Midagi ka ajaloohuvilistele – kui Bill Brysoni “Üks suvi. Ameerika 1927″ on ikka veel lugemata, siis nüüd on küll viimane aeg. Bryson kirjutab lennunduspioneeridest ja pesapalluritest, gangsteritest ja presidentidest – üldse kõiksugu värvikatest ja veidratest tüüpidest, keda omal ajal tundsid kõik ja kes on tänaseks enam-vähem unustatud. Aga see maailm on kirev ja sellesse on mõnus sukelduda, sest Bryson kirjutab muhedalt ja kergelt.”

Jaan Martinson soovitab: “Pealkiri – „Üks suvi. Ameerika 1927“ – võib kõlada kahtlaselt ja ebamääraselt, ent autori nimi annab raamatule raudkindla kvaliteedimärgi. Sisu on geniaalselt lihtne (need kaks omadussõna käivad käsikäes) – 1927. aasta viit kuud kirjeldades suudetakse lahti rääkida USA läinud sajandi ajalugu: lennundus, pesapall, kino, raadio, televisioon, terrorism, autondus, maffia, alkohol, profipoks ning veel seda ja toda. Brysoni raamatuid lugedes tekib üksainus hirm, nagu kuulutas kirjandusminister Mart Juur – et need saavad ükskord otsa.”