Võin täie kindlusega öelda, et Napoli ei jäta kedagi ükskõikseks, sa kas armastad või vihkad seda. Tahad alati tagasi tulla ja õhkad selle järele eemal olles või siis ei soovi siia enam iialgi oma jalga tõsta. Napolisse armumiseks tuleb linnale anda aega, avastada seda kiht-kihilt, osade kaupa, vahepeal pause tehes, et midagi mõnusat süüa-juua ja tänavarestoranis inimesi jälgida, lastes muljetel pärale jõuda.

Olen aastate jooksul märganud, et Napolis kõik tunded võimenduvad. Ta on kirgede, armastuse, vihkamise, kurbuse, rõõmu, tugevate emotsioonide linn. Siin vaimustud kergemini ja ka pisarad tulevad kergemini. Mis peamine: Napoli non ti fa sentire sola – Napoli ei lase üksindust tunda.