Dea Jürimäe raamatu "Roosi ja öö saladus" esitlus

On lugusid, mis ei hüüa valjult, vaid sosistavad …

just siis, kui maailm vaiksemaks jääb.

Ühel soojal kevadõhtul, kui uni ei tahtnud tulla ja Roosi metsast kostis kummaline, vana ukse kriiksumist meenutav heli, astus üks väike tüdruk koos taskulambiga tundmatusse. See, mida ta sealt leidis, ei olnud hirmutav … vaid hoopis algus millelegi õrnale, salapärasele ja täiesti ootamatule.

„Roosi ja Öö saladus“ viib sind Männituka talu metsaradadele, sinna, kus iga sahin võib peita endas lugu ja iga pilk võib avada ukse nähtamatusse maailma. Mis peitub pimeduses? Kes vaatab vastu suurte, vaiksete silmadega? Ja miks tundub, et öö teab rohkem, kui ta välja näitab?

See on lugu sõprusest, mis sünnib vaikselt.

Ootamisest, mis õpetab kannatlikkust.

Ja märkamisest, mis muudab maailma suuremaks, kui silmaga näha.

Iga lehekülg kutsub sind peatuma … kuulama … ja võib-olla isegi natuke uskuma sellesse, mida sõnadega lõpuni seletada ei saa.

„Roosi ja Öö saladus“ ei ole ainult raamat lastele.

See on väike uks tagasi iseenda juurde – sinna, kus uudishimu elab, süda usaldab ja imed ei vaja tõestust.

Ava see raamat …

ja lase ühel ööl end üllatada.