Iidse rahvakalendri uuenev aastaring

See raamat teeb tiiru eesti rahvakalendri aastaringil. Tutvume tähtsamate pühadega, uurime nende tausta, kombeid ja levikut.

Pika ajaloo ja ohtrate traditsioonidega rahvakalender on osa meie kultuuripärandist. See peegeldab eesti rahva igapäevaelu, uskumusi ja looduse rütme. Rahvakalender sisaldab ka tähtpäevi, mis on seotud nii kristliku kui muinasaega ulatuva paganliku maailmapildiga. Tihti on need kaks sulandunud üheks. Nii leiab kalendrist terve rea imetegusid teinud või usu eest elu andnud pühakute mälestuspäevi ja piiblisündmusi, mille tähistamine on seotud pööripäevade või oluliste talutöödega.

Rahvakalendri keskseks osaks on ka looduse tsüklite järgimine. Talvine pööripäev, kevadine tärkamine, suvine külluse aeg ning sügisene saagikoristus. Vanasti pandi suurt rõhku ka rituaalidele, nagu ennustamine ja kaitsemaagia. See kõik aitab inimesi siduda nende juurtega, mõista, kuidas esivanemad loodusega koos elades oma elu korraldasid.

Uued ajad on toonud ka uusi üleilmse taustaga pühi. Eelmisel sajandil lisandusid näiteks emade- ja isadepäev, aga ka naistepäev; uuel iseseisvusajal veel ka sõbrapäev ja halloween. Kõik need pakuvad võimalust aega maha võtta ja tähistada olulisi hetki koos pere ja kogukonnaga.