Sotskolonialism Eesti NSV-s: võim, kultuur, argielu

Raamat keskendub „võimalikkuste topograafiale” nõukogude ajajärgul – mitte seadustele ega eeskirjadele, vaid laiemalt sellele, kuidas nõukogude režiim püüdis hoida kodanike püüdlusi ja ihasid lubatud raamides. Raamat seostab laiemad poliitilised protsessid ja üksikisiku elukogemuse, vaatleb erinevaid tegureid, mis mõjutasid inimeste argielu, käitumismustreid, karjäärivõimalusi, väärtushinnanguid. Muuhulgas on huvi all koloniaalsuse, modernsuse ja rahvusluse mitmesugused põimumised nõukogude ajajärgul. Vaatluse all on laiemad ajaloolised protsessid ning kultuurilised suundumused, aga ka see, kuidas tajuti võimupoliitikat igapäevaelus. Mõteldes ühiskonnast ja selle diskursiivsetest struktuuridest, tajutava jaotumisest, identiteedi tugipunktidest või rahvusluse afektiivsetest kihtidest, toetub uurimus erinevatele kultuuri- ja poliitikafilosoofia arengusuundadele. 

Uurimus kasutab mitmekesist, interdistsiplinaarset allikmaterjali – ilukirjandust, nõukogudeaegset ajakirjandust, omaeluloolisi allikaid ning muidugi ka teiste uurijate töid. 

Raamatusse on kaasatud rikkalikult fotomaterjali. Sobib lugemiseks kõigile, kes soovivad süveneda nõukogude perioodi.
---
Epp Annus on kultuuri- ja kirjandusuurija, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur. Ta kaitses doktorikraadi 2002. a Tartu ülikoolis eesti kirjanduse erialal (summa cum laude). Õpingute ajal täiendas ta ennast lühemat või pikemat perioodi ka Helsingi Ülikoolis, Cornelli Ülikoolis USA-s ja Strathclyde’i Ülikoolis Šotimaal. Epp Annus on töötanud lektorina Tartu Ülikoolis ning pidanud loengukursusi ka Tallinna Ülikoolis, Turu Ülikoolis ja Ohio Riiklikus Ülikoolis USA-s, ta töötas pikemat aega teadurina Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses. Ta on üks „Eesti kirjandusloo“ (2001) autoreist; eesti kirjandusest on ta uurinud süvenenult A. H. Tammsaare loomingut, aga ka pagulasproosat ja nüüdiskirjandust. Tema algne huvi kirjanduse ja filosoofia suhete, narratiivsuse ja ajalisuse küsimuste vastu (monograafia „Kuidas kirjutada aega“, 2002) on nüüdseks laienenud kultuuri, poliitika ja argielu vahekordade uurimisele, rõhuasetusega hilisnõukogude perioodil. Inspiratsiooniallikateks on poliitiline filosoofia, fenomenoloogia, afektiuuringud, argielu uuringud ja postkoloniaalsed uuringud. Heuremata sarjas on varem ilmunud Epp Annuse koostatud ja toimetud kollektiivne monograafia „20. sajandi mõttevoolud“ (2009). Siinne uurimus põhineb Routledge’i kirjastuses ilmunud monograafial Soviet Postcolonial Studies: A View from the Western Borderlands (2018), tegu on Aet Variku tõlke põhjal uuesti läbimõeldud ja oluliselt täiendatud tekstiga.