MINILOENGUD MAKSIPROBLEEMIDEST

Poola kuulsaima filosoofi enimmüüdud raamat, 39 lühikest esseed vabadusest, seksist, igavusest, Jumalast, terrorismist jne.

Parandatud ja redigeeritud trükk.

“Käsitlus on elegantne ja lihtkodanikule arusaadav. Piltlikult öeldes: pakutakse peotäis pähkleid. Kõva koor on kõrvaldatud. Ei ole vaja murda hambaid sisu kättesaamiseks. Teemade tummised tuumad on kenasti kandikul. Mõlgutatakse mõtteid vägivallast ja vabadusest ja võlgadest, matustest ja maskidest, kuulsusest ja kadedusest ja kõrgeimast karistusmäärast.”

Toomas Paul, Eesti Päevaleht, 10.08.2007

“Leszek Kołakowski on legendaarne filosoof ja mõtteloolane – loetud, auhinnatud, ühtaegu sügavamõtteline ja vaimukas. /.../ Filosoof demonstreerib hiilgavalt oma kasuistlikku oskust argumenteerida “ühelt poolt-teiselt poolt”, lasta äärmuslikel positsioonidel teineteist tühistada, et siis ilmuda välja omaenda keskteega. /.../ Kellele võiks “Miniloenguid” esmajoones soovitada? Kõigepealt inimesele, kellele meeldib (kaasa) mõtelda, aga kellel filosoofiasse süvitsi puurimiseks huvi ega aega ei ole – see tähendab enamikule täiskasvanud inimestest. Samuti sobiks see raamat väga hästi algajatele, keda need väikesed esseed võiksid juhatada filosoofia uksest sisse.”

Märt Väljataga, Sirp, 28.09.2007

“Esseistlikud lood on konkreetse alguse ja lõpuga, nendest arusaamine ei tohiks probleeme valmistada lugejale, keda huvitab maailm ja selle kõige erinevamate nähtuste laiemasse konteksti panemine. Lugeda saab seda vähemalt kahel moel: nagu käsiraamatut, kus kenasti argumenteeritud tees-antitees-süntees lähenemisega antakse vastuseid paljudele muidu nii hõlmamatutele küsimustele, nagu kellele on vaja vaenlasi, kas õiglust ikka on maa peal, mida arvata mitte midagi tegemisest, kuidas igavust määratleda, kas kadedus või võim mängivad elus põhirolle, mida arvata reisimisest, vabadusest, kuulsusest, võrdsusest, valetamisest. Samas saab teost lugeda ka kriitiliselt: kasutada seda kompaktse platvormina, kust omaenese küsimistega ise edasi minna.”

Margit Tõnson, “Eesti Ekspress” 15.11.2007