Igaviku kiirtee

Ulmeklassiku viimaseks jäänud romaan on omamoodi kaleidoskoopiliseks
kokkuvõtteks tervest suurmeistri loomingust ja tuntumatest teemadest.
Religiooni, igavest elu ja muid metafüüsilisi küsimusi on Simak käsitlenud
ajareisiulme vormis: kauges tulevikus pakub inimkonda mitte just sõbralikult
suhtuv tulnukrass meie järeltulijaile välja igavese elu kingi, kuid selle
hinnaks on oma füüsilisest kehast loobumine ning eksistents vaid puhta mõistuse
tasandil. Paljud sellega mitte nõustuvad traditsionalistid põgenevad selle
kohutava ja inimolemust muutva sundusliku kingi eest erinevatesse mineviku
ajastutesse – Evansite perekond näiteks 18. sajandi keskpaiga Inglismaale. Kuid
tulnukad ei jäta neid sealgi rahule. Lisaks igavese elu ja inimeksistentsi
galaktilistele küsimustele lahkab Simak siin ka talle tüüpiliselt inimese ja
looduse loomuliku vahekorrra teemasid.