Juudit. Kuningal on külm

Klassikaks saanud romaanide kõrval on Tammsaare kirjutanud ka kaks näidendit – draama „Juudit“ (1921) ja allegoorilise komöödia „Kuningal on külm“ (1936), mis kuuluvad eesti draamakirjanduse põhivara hulka.

Naiskarakterid on Tammsaare loomingus mänginud olulist rolli: nad on meestegelaste elus mingi etapi algatajad või lõpetajad, sündmuste edasiviijad. Nii ka nimitegelane piibli apokrüüfil põhinevas „Juuditis“. Kes oli Juudit? Neitsi ja kodulinna lunastaja või küüniline valetaja ja mõrvar? Juudit ja teisedki näidendi tegelaskujud pakuvad ikka ja jälle uusi tõlgendusvõimalusi.

„Juuditist“ 15. aastat hiljem valminud „Kuningal on külm“ on reageering poliitilisele korruptsioonile ja demagoogiale, pilge ja naer Euroopa „juhtide“ üle. Valitseja, kel hakkab Euroopa kultuuri tohuvabohus õudne ja külm, ainsaks lootuskiireks on lihtne süütu naine. Kus on see naine täna?