Vaikustihedus

Indrek Hirve uus luulekogu „Vaikustihedus” on kirjutatud Samose saarel Egeuse meres. See koosneb kuuikutest, millest enamus on seni ilmumata. Luuletused on kas filosoofilise ja psühholoogilise taustaga vaated kohalikule loodusele või siis kaua varjul olnud mälestused Tartust ja luuletaja lapsepõlvest.
„Vaikustihedus” on oma valge kujundusega mõeldud täiendama oktoobris ilma Kulka toetuseta ilmunud musta kaanega „Tinapeeglit”. Üldtonaalsus on heledam, optimistlikum, ent siiski haakuv eelmise tumedusega. Paaris moodustaksid nad terviku, ent on ka eraldi võttes komponeeritud ja tihedad.
„Vaikustihedus” oleks kuues ja viimane väikesest Ado Vabbe visanditega kujundatud Indrek Hirve luuleraamatute sarjast.

Pääsukesed saalivad räästast
varahommikust peale
edasi-tagasi

nad punuvad
nähtamatut võrku
minu ja maailma vahele

kauged mäed
räägivad täna
vaikuse keeles

nad aitavad minus tärgata
mõtetel mis määravad
mu tee minevikku