Salakamber

Mida
teha kui kõik, milles sa kindel olid, variseb äkitselt kokku? ”Salakambri”
minajutustaja õpib Oxfordis kunstiteadust ja kirjutab doktoritööd hiljuti
leitud XVII sajandist pärit päeviku teemal. Vanu lehekülgi uurides avastab ta
korraga midagi, mis võiks pealtnäha ümber kirjutada kogu kehtiva kunstiajaloo.
Kui see näiline läbimurre osutub aga hooletusveaks, seisab noor teadlane
äkitselt vastamisi keeruliste eetiliste dilemmadega, mis ähvardavad ta vaimselt
laastada. Kuidas sellises olukorras iseendaks jääda ning kõige kiuste ikkagi
väärikus säilitada?

Sigrún Pálsdóttir on sündinud aastal 1967, õppinud
ajalugu Islandi Ülikoolis ning kaitsnud selles vallas doktoritöö Oxfordi
Ülikoolis aastal 2001. Alguses on ta saavutanud tunnustuse ajaloolasena ning
muuhulgas toimetanud Islandi juhtivat ajalooteemalist akadeemilist ajakirja,
alates tema debüütromaani “Salakamber” ilmumisest 2016 aga kogunud tunnustust
ka kirjanikuna ning pälvinud Euroopa Liidu kirjandusauhinna aastal 2021.

“Salakamber” on sisekaemuslik romaan,
aistiline ja detailirikas tekst, mis on algusest peale kergelt ebamugav, isegi
pisut okkaline, sest tekitab rohkem küsimusi kui annab vastuseid. Mis on
päriselt ja mis on peategelase hallutsinatsioonid? Mida tähendab ajalugu ja kui
suures osas koosneb see meie tõlgendustest? Askur Alase oivaline tõlge kannab
salakambri uksest sisse, ülejäänu on juba lugeja enda teha.

— Carolina Pihelgas, kirjanik

Romaanis avaneb kriitiline ja ehk
isegi veidi irooniline vaade kinnismõtetele, mis võivad noore kunstiteadlase
oma võimusesse haarata, aga ka kaastundlik pilk uurija üksiolekule tema
akadeemilise teekonna alguses.

— Krista Kodres, kunstiteadlane