Päevalillepoisid

Kõigest 25-aastane kirjanik Sam Wachman on loonud haruldase fenomeni: sõjaromaani, mis on ühtaegu nii ajatu kui ka täpselt hetkes.“ – Washington Post

Kaheteistaastase Artemi elu Ukrainas Tšernihivis on üpris tavaline. Tema päevadesse mahub kooli kõrval ka vanaisa abistamine päevalillefarmis, joonistamine visandiplokki – see on hinnaline kingitus tema Ameerikas töötavalt isalt – ja koos väikese venna Juriga jões ujumine. Vargsi on poiss hakanud tundma romantilist tõmmet oma parima sõbra Viktori vastu ja muretseb nüüd, et suureks kasvades ei ole tema elu kunagi tavaline.
Ühel veebruariööl ärkavad Artem ja Juri plahvatuste peale – algab sõda, mis rebib poiste elu pooleks – ajaks enne ja ajaks pärast sõja algust. Sissetungivad venelased hävitavad nende kodu, tapavad ema ja vanaisa ning vennad jäävad omapäi. Lootuses ühineda Poola jõudnud isaga algab põgenemine läbi ägava maa, kaasas vaid seljakotid ja usaldus üksnes teineteise vastu. Ümbritsetuna surmast ja hävingust on Artem kindel – mis ka ei juhtuks, peab ta ennast ja oma venda elus hoidma.