Berg

Rändkaupmees
Alistair Berg saabub mereäärsesse kuurorti eesmärgiga tappa oma isa. Ta üürib
toa samas pansionis, kuulab läbi õhukese seina isa ja tema armukese diivani
vedrude kriginat ja mõtleb, kuidas oma plaani teoks teha. Aga siis lähevad
sündmused käest ära… Briti 1960ndate aastate eksperimentaalproosa üks
säravamaid autoreid Ann Quin kirjutab nii-öelda otse veeni ning esitleb meile
deliirset maailma, mille oleksid üheskoos võinud luua David Lynch ja Virginia
Woolf.

Üle
pika aja tegi üks raamat niiviisi rõõmu… Palavikulistesse kujutluspiltidesse ja
mälestustesse lõikuv sisemonoloog sulab räpase olustiku aistinguliste
kirjeldustega oidipaalseks painajaks. Kõike on kihiti kokku kuhjatud
poolhüsteerilise, peaaegu paanilise vimmaga, millest aimub autori klassihäbi ja
isiklikku valu, aga ka läbinägelikkust meie minade killustatuse ja maailmade
ebareaalsuse suhtes. Keel on kujundlik, voolav, segane ja etteaimamatu. Läheb
lugedes üha paremaks, kuni sunnib hämmeldunult pausi pidama – miks ma sellest
kirjanikust peale nime mitte midagi kuulnud ei ole?

—
Veiko Õunpuu, filmirežissöör

See
tekst on kui intuitiivne harjutus, mis tirib lugema mitte mõistuse, vaid
tunnetega. Aegruumide vaheline liikumine, sisekõne puudulikus dialoogis
maailmaga, mille nägemine kaldub hullusesse. Siin on poeesia ja poeetika
samaväärselt tugevad — nooruse falloslik obsessiivsus, viljatuks
kujunemine, alanduse transgressioon… Küsimuseks jääb: mida tegelikult
tappa tahetakse?

—
Triin Tasuja, luuletaja