Petis

Zadie Smith viib lugeja viktoriaanlikule Inglismaale, kus avalikku elu raputab kõmuline Tichborne’i kohtuprotsess, milles Austraaliast naasnud lihunik pretendeerib Tichborne’i baroneti tiitlile. Kas ta on tõesti see, kellena end esitleb, või osav petis? Kohtuprotsessi jälgib terase pilguga Eliza Touchet, vananeva romaanikirjaniku William Harrison Ainsworthi nõbu ja majapidajanna, ent võib-olla ka midagi enamat … Naine, kellel on rääkida oma lugu.

„Petis” on mitmetahuline ajalooline romaan, mis avab 19. sajandi Inglismaa sotsiaalseid ja kultuurilisi pingeid. Romaani tegevus leiab aset paralleelselt 19. sajandi Inglismaa kirjanduslikes ringkondades ja Jamaical. Smithi narratiiv käsitleb ajastu tõdesid, identiteedi probleeme ning orjanduse ja koloniseerimise pärandit Briti impeeriumis. Romaani omapära peitub Smithi võimes põimida faktid fiktsiooniga, luues dialoogi ajalooliste tegelaste ja tänapäevase lugeja vahel.

Zadie Smith (snd 1975) on jamaica ja inglise päritolu tunnustatud kirjanik. Tema debüütromaan „Valged hambad” (Varrak 2005, tlk Triin Tael) pälvis suurt tähelepanu ja osutus erakordselt menukaks. Kriitikud võrdlesid teda Dickensiga ja raamat võitis rea prestiižikaid auhindu. Ka Smithi hilisem looming on saanud laialdase tunnustuse osaliseks. Tema teoseid on tõlgitud rohkem kui 20 keelde.

„Hiilgav” – Financial Times

„Muljetavaldav” – Guardian

„Meistriteos” – Independent

„Suursaavutus” – Daily Telegraph

„Liigutav ja vapustav ...” – Independent

„Kirjanik oma loomingu tipul.” – The Telegraph

„Nagu alati, on Zadie Smithi mõttemaailmas viibimine puhas nauding … Dickens võib olla surnud, kuid Smith on õnneks elus.” – New York Times

„Raske on sõnadesse panna, kui erakordne see raamat on. Ühendab meisterlikult põhjaliku ajaloolise uurimistöö ja elava kujutlusvõime.” – Michael Frayn, inglise kirjanik ja dramaturg

„Muljetavaldav. Tema seni kõige humoorikam romaan. Smith maalib teravalt kriitilise pildi kahest muutumises olevast ühiskonnast. Mind üllatas, kui kerge see romaan tundub, hoolimata romaani mahust ja suurtest teemadest. Lühikesed peatükid liiguvad sujuvalt läbi aastakümnete ja erinevate stseenide.” – Observer