Inju mõisahoone sajandite pikkune ajalugu ja restaureerimine

Rakvere lähistel iidsetest aegadest alates asustatud Inju küla mainiti dokumentides esimest korda 1241. aastal. Sinna ehitati mõis, saksa keeles Innis. Mõis ei kuulu Eesti suurimate ja kuulsaimate hulka, kuid on koos külaelanikega vapralt ja sama nime all vastu pidanud kogu Liivimaa ja Eesti mitmekesise ajaloo jooksul. Omanikena on nimetatud Kawerid, Payküllid, Mellinid, Borged ... Mõisahärra Hermann von Krause ehitada lastud uus peahoone valmis 1894. aastal. Veerand sajan- dit hiljem Eesti mõisad riigistati ja kaunis kivist hoone koos pargiga muudeti lastekoduks.

Parkano töölisperekonnas sündis 1968. aastal tarmukalt edasipürgiv poiss Jari-Vesa, kelle üks unistus ja seejärel juba eesmärk oli saada mõisahoone omanikuks. Selle eesmärgini jõudis med-dr Isokotamäki 2011. aastal – ta ostis Inju mõisa, kui lastekodu oli sealt välja kolinud. Nii uus pere- mees kui ka Eesti Muinsuskaitseamet soovisid taastada mõisahoone algse, uusrenessanssi stiilis hiilguse.

Inju mõisast ja selle suuremahulistest, kümme aastat kestnud restaureerimise etappidest räägib ajalooliste allikate, arhitektide dokumentide ja omaniku päeviku põhjal teaduskirjanik Riitta Mäkinen. Teost täiendavad ajaloo- ja restaureerimishuviliste lugejate rõõmuks ja võib-olla ka kasuks paljud illustratsioonid.