Riigikogu Toimetised nr 53

Ajakirja Riigikogu Toimetised (RiTo) värske numbri fookusteema avab, miks maailma ühe digitaalsema riigi suurim väljakutse ei ole enam andmete kogumine, vaid nende targalt, eetiliselt ja turvaliselt kasutamine.

Peatoimetaja Marju Himma kirjutab juhtkirjas, et andmed ei ole „uus nafta“, vaid keeruline ühiskondlik probleem, mille lahendamisel tekivad pidevalt uued küsimused. Tema hinnangul seisab Eesti järgmise digiriigi arenguhüppe lävel.

Küberturbe ja e-riigi ekspert Andres Kütt leiab, et Eesti registrid loodi eeskätt haldusülesannete täitmiseks, mitte andmetest ühiskondliku väärtuse loomiseks. Tartu Ülikooli terviseinformaatika teadur Sulev Reisberg käsitleb terviseandmete kasutamise võimalusi ning osutab, et arengut takistavad bürokraatia ja killustunud süsteemid.
Sille Sepp koos kaasautoritega analüüsib inimkeskse andmemajanduse põhimõtteid, rõhutades usalduse ja läbipaistvuse tähtsust andmete kasutamisel.
Uuringute rubriigis käsitlevad Rein Murakas ja kaasautorid Tööstus 4.0 arenguid Eesti ettevõtetes, tuues esile, et tehnoloogiliste muutuste kõrval on määrava tähtsusega organisatsioonilised ja kultuurilised muutused.
Mai Beilmann ja Anneli Kährik keskenduvad NEET-olukorras noortele ehk noortele, kes ei õpi ega tööta. Eraldi tähelepanu pööratakse nn „tublidele tüdrukutele“, kelle raskused võivad jääda koolis märkamata kuni haridusteelt väljalangemiseni.
Andmete kasutamisega seotud võimalusi ja probleeme arutavad ka RiTo vestlusringis osalenud eri erakondade poliitikud.