Riigikogu Toimetised nr 51

Riigikogu Toimetiste 51. number keskendub infosõjale

Riigikogu Toimetiste (RiTo) värske number seab fookuse infomanipulatsioonidele ja hübriidsõjale, mis üha sagedamini meie meie inforuumi tasakaalu kõigutavad.

„Infoühiskonnas on info võim,” nendib RiTo peatoimetaja Marju Himma, Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute kaasprofessor. „Infoühiskonnas on teabe loomine, levitamine ja kasutamine keskselt tähtsad nii majanduslikus, sotsiaalses kui ka kultuurilises elus, mis näitab, kui kesksel kohal on informatsioon,” leiab Himma.

Info- ja hübriidsõja teemale keskendub ka värske numbri vestlusring, kus osalesid Peeter Tali (Eesti 200), Andre Hanimägi (SDE), Varro Vooglaid (EKRE), Karmen Joller (Reformierakond), Ants Frosch (Isamaa) ja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond).

Mõne kuu pärast valivad Eesti elanikud kohalike omavalitsuste volikogusid. Nagu näitavad kogemused teiste riikide valimistest, ei ole ükski demokraatlik ühiskond praegu hoitud välismõjude, valimiste manipuleerimise eest. Värskes RiTo numbris käsitleb Tallinna Ülikooli politoloogia magistrant Oleksii Shpak peamisi propaganda- ja desinformatsiooni ohte 2025. aasta kohalike valimiste kontekstis. Ta toob peamiste riskidena välja sotsiaalmeedia, tehisaru, tumeda valgustuse ja noorte polariseerumise. Shpak rõhutab, et Eesti suudab neid ohte edukalt tõrjuda, võttes eeskujuks näiteks Rootsi kogemuse.

„Inimesed armastavad lugusid, on armastanud aastatuhandeid. Seetõttu on lugude, täpsemalt narratiivide levitamine oks infosõja relvadest. Narratiiv on propagandamasina laskemoon,” ütleb Himma. Sestap on oluline uurida, milliseid narratiive on Venemaa kasutanud ajaloos ja milliseid kasutab praegu, et inimeste mõttemaailmu manipuleerida.

Nendel teemadel kirjutavad Tartu Ülikooli poliitika- ja sotsiosemiootika professor Andreas Ventsel ning hübriidsõja ilminguid uurivad teadlased Holger Mölder ja Vladimir Sazonov.

51. numbrist leiab rea uuringuid, mis puudutavad meie igapäevaelu. Näiteks kirjutavad noored abiarstid sellest, millised takistused ja riskid on arstide töös tõlkeabi puudumise tõttu. Sotsiaalteadlane Mare Ainsaar annab ülevaate Eesti Rahvusringhäälingu usaldamisest, tuues välja, et kõige umbusklikum gupp ERRi suhtes on vene emakeelega elanikkonna hulgas, kes ei usalda ka muid riigiinstitutsioone.

Haridusteadlased Katrin Saks ja Äli Leijen annavad ülevaate PISA 2022. aasta tulemustest meie õpilaste õpistrateegiate, motivatsiooni ja mõtteviisi kohta. Nimekad majandus- ja ühiskonnaeksperdid aga maalivad üsna kainestava pildi Eesti energiastrateegiatest.