Spioonid. Legendid ja saladused

Inimesed on tõde otsinud iidsetest aegadest peale ning püüdnud seda kohe pärast avastamist ka varjata. Lääne-Siberi asukad nikerdasid lehisepalgi sisse kummalisi sümboleid juba 11 500 aastat tagasi ning teadlased peavad neid ajaloo esimeseks salakoodiks.

Toonast sõnumit ei dešifreerita arvatavasti kunagi, kuid arheoloogid ei kavatse veel alla anda. Inimestel on ju loomupärane soov mõistatusi lahendada. Samasugune soov kannustab ka tänapäeva spioone, kes seavad oma elu ohtu, et pääseda ligi vaenlase saladustele.

Üks parimaid viise oma salajaste sõnumite edastamiseks on kasutada keelt, mida oskavad vaid väga vähesed inimesed. Just seetõttu mängisid navaho indiaanlased Teises maailmasõjas erilist rolli. Võõraste kõrvade eest saladuste hoidmiseks kõlbab väga hästi ka eesti keel.