Tuna 2/2026

Esseerubriigis otsib Jüri Saar Venemaa valitsemisviisi lähtekohti seal sajandeid eksisteerinud riigiorjusest.

Käsitluste osas tutvustavad Agur Benno ja Tõnu Tannberg ärkamisaegse tegelase Aleksander Jürjevi muljetavaldavat karjääri Vene impeeriumi riigiteenistuses.

Anu Järs võtab vaatluse alla elava supelelu Emajõe kallastel kahe maailmasõja vahelisel perioodil.

Peeter Kaasik ja Meelis Maripuu annavad põhjaliku ülevaate 1941. aasta juuniküüditamise ettevalmistamisest ja läbiviimisest.

Dokumendirubriigis näitab Vladimir Sazonov, milliseid hüüdnimesid ja epiteete kasutasid Kesk- ja Uus-Assüüria kuningad oma vastaste halvustamiseks.

Mart Kuldkepp tutvustab nukrat episoodi Eesti päritolu naisluuraja Mary Elfriede Pollocki elus.

Fotonurgas saab vaadata pilte puhkamisest Eesti merekuurortides 20. sajandi esimesel poolel.

Eve Annuk toob kultuuriloolise arhiivi varasalvedest lugejate ette ajakirjaniku ja haridustegelase Lilli Suburgi kirjad Johann Kölerile.

Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud esseerubriigis näitab Marju Lauristin, kuidas jõuti määraval hetkel otsuseni taastada Eesti Vabariigi iseseisvus õigusliku järjepidevuse alusel.

Arvustuste rubriigis tutvustab Jüri Kivimäe Henning von Wistinghauseni suguvõsalugu „Wistinghausen – Eine Familie zwischen West und Ost.“

Intervjuus kõneleb Olev Liivikule oma pikast teekonnast Balti ajaloo uurijana Gert von Pistohlkors.

Varia rubriigis annab Svetlana Karm ülevaate sõjakirjasaatja Elmar Tõnismäe tegevusest rindereporterina. Jaak Valge meenutab aga selle aasta alguses meie seast lahkunud Tuna esimest peatoimetajat Ott Rauni.