Sõja ja rahu vahel VIII Metsavendlus: vastupanu Nõukogude okupatsioonivõimule

See on kolmas raamat kümneköiteliseks kavandatud koguteosest "Sõja ja rahu vahel", mis käsitseb eesti rahva, Eesti riikluse ja eesti meeste saatust Teises maailmasõjas ja pärast seda. Käesolev köide on temaatilises üldjärjestuses kaheksas ning selles keskendutakse üheksa autori koostöös Eesti metsavendlusele ja Teise maailmasõja järgsele vastupanuliikumisele.

Köite esimeses peatükis arutletakse metsavendluse ja metsavendade olemuse üle. Küsimusele: „Kes on metsavend?“ on mitmeid erinevaid võimalikke vastuseid ning üht ainuõiget arusaama ei püüa kehtestada ka käesoleva käsitluse autorid. Küll püütakse anda mitmekülgne ülevaade metsavendluse erinevatest avaldumisvormidest ning tegutsemisviisidest, millel mõnigi kord metsaga õige vähe pistmist on. Teises peatükis avatakse lugejatele sõjajärgse vastupanu kujunemise eeldusi ja asjaolusid, mis mõjutasid seda sõja aastatel. Kolmas osa vaatleb metsavendluse algetappi pärast lahingute lõppu Eestis ning analüüsib vastupanuvõitluse organisatsioonilist ettevalmistust. Neljas peatükk annab ülevaate Nõukogude okupatsioonivõimude võitlusest meie rahvusliku vastupanuvõitlusega alates maa vallutamisest 1944. aasta sügisel kuni aktiivse vastupanu raugemiseni 1950. aastate lõpus pärast aastatepikkusi repressioone. Viiendas peatükis tuuakse lugejateni avaram vaade metsavendade liikumisele. Sealhulgas arutletakse, millised olid olulisemad vastupanuorganisatsioonid ja mis hoidis üleval metsas olijate motivatsiooni ning millised olid vastupanu avaldumisvormid. Lugejateni tuuakse ka lood, mis näitavad, et metsavendade kõrval oli ka hulk metsaõdesid, kes jagasid meestega samu raskusi ning tänuväärselt tuuakse esile metsavendade abistajate roll, kelle ennastsalgava tegevuseta olnuks metsavendade tegevus sisuliselt võimatu. Köite lõpus tutvustatakse lugejatele arvukaid erinevaid lahendusi, kus ja kuidas on metsavennad rajanud endale varjupaiku, olgu see metsas või abistajate majapidamistes.

Käsitlus tugineb suures osas arhiivimaterjalile, millele lisanduvad asjaosaliste mälestused ning lõpuks ka arheoloogiliste uuringute tulemustele. Teos on rikkalikult illustreeritud fotodega, mis tihti pärinevad metsavendadelt endilt.