Hommikumaa vägevad: Läänekaarest Itta. Kuningate ja türannide lood

Raamatu aluseks on aastatel 2017–2021 Vikerraadios eetris olnud suvesari „Hommikumaa vägevad“, mis kõneles Aasia võimuperekondadest, kroonitud ja kroonimata keisritest ja kuningatest. Neist, kes juba surnud või võimu kaotanud, ning teistest, kes endiselt troonil. Ja ka mõnest diktaatorite ning poliitikute perekonnast, kes ise võimuredelit mööda kõrgele roninud. Nüüd saab igaüks, kes on nautinud Martti Kalda raadiosaateid, lisaks nende järelekuulamisele Vikerraadio kodulehelt või Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist lugeda juurde ka selle raamatu peatükke. Nõndamoodi ei lähe kaduma keerulised idamaised nimed ja aastaarvud, mis kuulates ehk kõrvust mööda libisenud või valesti meeles. Autor loodab, et kirjapandu täiendab ja toetab, silitab silma, samas kui saated paitavad kõrva.

Loomulikult võib sedasinast raamatut lugeda ilma saateid kuulamata. Seda enam, et raamat pakub uskumatul hulgal kõnekaid illustratsioone sündmuse või persooniloo paremaks mõistmiseks. Lihtsalt silmaringi laiendamiseks või siis teadmiste ammutamiseks. Hoolimata Martti Kalda akadeemilisest taustast, pole käesolev teos liiga akadeemiline. Laiema lugejaskonna huvides on siit välja jäetud liigdetailsed viited, ning ülevaatlikuse huvides on tehtud üldistusi. Vaid iga peatüki lõpus olev lugemissoovituste nimistu, mis on ühtlasi osaliselt kasutatud kirjanduse nimekiri, lubab aimata, et tekstide ja saadete aluseks on põhjalik uurimistöö. Sel kombel võiks see raamat olla sobilik lugemiseks ka gümnaasiumiõpilastele ja ülikoolitudengeile, näiteks 20. sajandi maailma ajaloo või politoloogia kursuse lisamaterjalina. Ehk leiavad koguni õpetajad-õppejõud siit midagi huvipakkuvat. Või nood, kes lihtsalt oma silmaringi laiendada soovivad. Ehk needki, kes mõnda vaatluse all olevasse Aasia riiki reisinud või alles sinna sihti seavad.

Kuigi tegu pole teadustööga, on faktid raamatus kontrollitud, ning järeldusi tehtud tõsiasjade pinnalt. Samas pole see süstemaatiline ajalookirjutus. Autor on jätnud omale vabaduse jätta välja sündmusi ja fakte, mis minu arvates põhiloo jutustamisele kaasa ei aita. Eelkõige on nende peatükkide keskmes võimu juures olevad isikud, olgu siis nood, kes ise kangesti püünele pürginud, või teised, kes troonil ja poodiumil juhuslikult. Ning laiendatult on võimul kogu nende suguselts, kuningadünastia või võimuperekond. Seega on fookus erinevalt tavaajaloost faktidelt pööratud inimestele. Nende elule ja surmale, ning muutumisele võimu keeristuultes. Nii hästi-halvasti, kui allikad seda kirjeldada lubavad.

Sisukord

1. Etioopia: Kägistatud keiser

2. Maroko: Araablased Aafrikas

3. Liibüa: „Marutõbine Messias“ Muammar Gaddafi

4. Jordaania: Pistriku pilgu all

5. Süüria: „Damaskuse Tarakan“ al-Assad

6. Iraan: Šahhivõimu viimsed päevad

7. Omaan: Keskajast tulevikku

8. Afganistan: Suurriikide surnuaed

9. Pakistan: Kindralid ja kaos

10. Nepal: Tapatalgud kuningakojas

11. Bhutan: Kaarnakrooniga draakon

12. Kambodža: Sõge monarh

13. Põhja-Korea: Kolm Kimi

14. Jaapan: Keisrid Krüsanteemitroonil