Oskar Luts oli armastatud eesti kirjanik, kelle looming on jätnud sügava jälje Eesti kirjandusse. Ta alustas oma kirjanduslikku tegevust 1912. aastal, avaldades autobiograafilise koolijutustuse „Kevade“, mis kujutab noorte sõprade elu ja seiklusi 19. sajandi lõpus Paunvere kihelkonnakoolis. See teos saavutas kiiresti populaarsuse ning on tänaseni üks armastatumaid eesti kirjandusteoseid. Lutsu „Kevadest“ kasvas välja Tootsi-lugude sari, mis on laialt tuntud veel tänagi: „Suvi“, „Tootsi pulm“, „Argipäev“, „Sügis“.

Lisaks on Luts kirjutanud jutustuse „Soo“, mis käsitleb inimeste ja looduse suhet ning toob esile autori oskuse luua meeldejäävaid karaktereid ja atmosfääri. Tema looming on inspireerinud mitmeid teatrilavastusi ja filme, sealhulgas 1969. aastal valminud „Kevade“ ekraniseeringut, mida peetakse üheks Eesti filmikunsti tippteoseks.

Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased huumor ja sentimentaalne pehmus, mis annavad ta realismile leebe varjundi. Seepärast on Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks.

Oskar Lutsu rikkalik pärand elab edasi, pakkudes lugejatele jätkuvalt rõõmu ja äratundmist.