Mehis Heinsaar on tunnustatud eesti kirjanik ja luuletaja, kelle loomingut iseloomustab ainulaadne maagilise realismi ja poeetilise kujundlikkuse põimumine. Tema tekstid avavad lugejale maailmu, kus argireaalsus seguneb müstilise ja sürreaalsega, tuues esile inimese sisemaailma, igatsused ja üksinduse.

Heinsaare proosa on tihti üles ehitatud novellivormis, milles keskne on ränduri või otsija kuju – keegi, kes liigub läbi kummaliste maastike, otsides tähendust, selgust või iseennast. Tema esikkogu „Vanameeste näppaja“ tõi Eesti kirjandusmaastikule värske ja erilise hääle. Tunnustust on leidnud ka tema hilisemad kogumikud, näiteks „Härra Pauli kroonikad“ ja „Kadunud hõim“, samuti luulekogu „Pingeväljade aednik“.

Mehis Heinsaar on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu, sealhulgas Friedebert Tuglase novelliauhinna. Tema stiil on ühtaegu filosoofiline, lüüriline ja elutunnetuslik, pakkudes lugejale sügavat esteetilist ja eksistentsiaalset kogemust. Heinsaar on autor, kelle looming puudutab ja paneb mõtlema.