Heljo Mänd

Heljo Mänd oli armastatud eesti kirjanik, kelle rikkalik ja mitmekülgne looming on mõjutanud mitmeid põlvkondi lugejaid – eriti laste seas. Ta töötas aastaid lasteajakirjade Pioneer ja Täheke toimetustes ja tegutses alates 1965. aastast vabakutselise kirjanikuna. Eesti Kirjanike Liidu liikmeks sai ta juba 1961. aastal.

Heljo Mänd avaldas elu jooksul üle 100 lasteraamatu – luulet, proosat ja näidendeid – ning enam kui 30 teost täiskasvanutele. Tema loomingusse kuuluvad ka kuuldemängud, lastenäidendid ja stsenaariumid, teiste seas armastatud telesaated nagu „Mõmmi ja aabits“ ning „Nõiakivi“. Tema teoseid on tõlgitud enam kui 20 keelde ning ta ise on tõlkinud lasteproosat ja -luulet vene, inglise ja saksa keelest.

Tema esimene raamat, väikelaste luulekogu „Oakene“, tähistas uut kunstilist kvaliteeti eesti lastekirjanduses. Lapsemeelsus, mängulisus, kujundlikkus ja soe huumor on Heljo Männi loomingu kandvad jooned. Tuntumate teoste hulka kuuluvad „Karu-aabits“, „Toomas Linnupoeg“ ja „Väikesed võililled“, mis põhineb tema lapsepõlvemälestustel. Heljo Mänd jääb eesti kirjandusse kui südamlik ja fantaasiarikas autor, kes oskas lapse hinge puudutada nii lihtsuses kui sügavuses.