Naine

Luuletaja, näitekirjaniku ja prosaisti Olavi Ruitlase kolmas romaan Naine räägib avameelselt lähisuhetest Mehe ja Naiste vahel. Initiimsus ei ole autori jaoks tabu, pööraselt naljaka pealispinna alt toob ta välja Mehele pealesunnitud rolli - olla Naise nürida käe poolt vägivaldselt juhitav marionettnukk.

Miks on meeste keskmine eluiga naiste omast tunduvalt lühem? Mida sellist laob ühiskond meeste õlgadele, et nad seda kanda ei jõua? Marju Lauristin on nimetanud mehi nõrgemaks sugupooleks... Miks? Romaan Naine vastab nendele küsimustele, jutustades eluvõõrikust noore kirjaniku vabadusvõitlusest kehtestatud normidega ning püüdlustest end mehena identifitseerida.

Naise juurest niisama lihtsalt ei minda. Ei Väikese Naise juurde, ei niisama. Sina, Mees, oled Naise omand ja kui sa arvad, et põgenemine toob sulle igatsetud vabaduse ja meelerahu, oled lihtsalt rumal. Sina, Mees, oled Naise jaoks lihtsalt vahend ja sinu vabadust ning meelerahu annab piirata teiste käepäraste vahenditega, nagu Laps, Seadus, Ühiskondlik Arvamus.

See, mida sina, Mees, tahad, on su enda asi… Sa maksad kõige eest, maksad oma tegude surnud lehma, mäletamata, kas lehm ise oli punane või musta-valgekirju.

Olavi Ruitlase eelmist romaani, Kroonu, hinnati 2004 a. romaanivõistlusel teise kohaga, lisaks pälvis romaan kultuurilehe Sirp aastapreemia, Virumaa kirjandusauhinna ja Bernhard Kangro nimelise kirjanduspreemia. Ka valiti Kroonu Apollo töötajate 2005 aasta lemmikraamatuks. Raamatukauplustest Ruitlase varemilmunud raamatuid küsides on võimalik saada ainult üks vastus - läbi müüdud!

Ruitlase internetis levinud avameelse suhteromaani Pesumaja käsikiri tunnistati Põlva Maakohtu poolt keelatuks. Romaanis Naine on asjad veelgi selgemad - seal tuleb paremal või halvemal määral, mehena või naisena, end ära tunda igaühel.