Aleksander Suuman (1927–2003) on tuntud luuletaja ja maalikunstnikuna. Tema luuletused kasutavad graafilisi efekte ning sisaldavad argielulisi tähelepanekuid, tema loomingut on tõlgitud paljudesse keeltesse.

Käesoleva kogu “Et valgusest vestelda” saatesõnas kirjutab raamatu koostaja Tõnu Õnnepalu: “Pole palju neid, kes alustavad luuletamist kolmekümneviieselt, aga veel vähem on neid, kes ka seitsmekümneviieselt rütmi käest ei lase.”

Suumani luuleraamatutes on nähtud tema elujutustust, tuleb välja, et nii mõistis neid ka autor ise. Nii võib kindlasti lugeda ka käesolevat raamatut, mis koostatud kronoloogilisel põhimõttel, luulekogude ilmumise järjekorras – autori biograafilise romaanina.

Tõnu Õnnepalu soovitab: “Raamatu koostajana ei saa ma seda kuidagi jätta soovitamata. Suumanis on miski suur helgus. Ja kelmikus ka. Ja ilu. Tema lugemine tõstab alati kõrgemale, argipäevast ja selle rumalusest välja. Viib ära mere taha, tuulte kätte ja taeva alla. Kaugele ilusale saarele.”